Keeleline korrektuur tähendab trükivigade parandamist ja teksti viimist vastavusse õigekeelsusnõuetega . Trükivigadeks on tekstis esineda võivad tehnilised vead nagu, näiteks, tühiku puudumine või tähtede vale järjekord või tähe puudumine, vale tähe esinemine sõnas.
Korrektori ülesandeks on selliste põhiliste keelevigade parandamine st. korrektseks muutmine.
Vead võivad tekkida teksti kirjutamisel kiirustades ja lihtsalt inimlikust tähelepanematusest.
Seepärast kehtib vana tõde: lase alati kellelgi teisel oma üllitis üle lugeda – võõras silm märkab sageli viga, mis endale märkamatuks jäänud.
Keelelist korrektuuri saab teha nii originaaltekstile kui ka tõlgitud tekstile.
Toimetaja, kes lisaks nimetatud toimingutele jälgib teksti loogilist ülesehitust, ühemõttelisust ja selgust, parandab loetavust, stiilivigu ja kontrollib faktide paikapidavust tekstis. Näiteks tuleb tehnilist tõlketeksti toimetades kõrvutada originaali ja tõlget ning parandada tõlkesse sattunud valed arvandmed.
Iga kord ei saa usaldada ka originaali, mistõttu peab toimetaja alati faktoloogilisi andmeid ning mõistete seletusi kontrollima.
Toimetada võib ka originaalteksti enne selle tõlkimist.
Toimetamine on vajalik juhul , kui kirjutaja töö spetsiifika ja –ajaline eesmärk on sellised, et töö produktiivsuse saavutamiseks mahulises mõttes
ei soovi ta ise vaeva näha ei keelelise õigekirja ega stiili ühtlustamisega.
Toimetamise tasu sõltub sellest, millises keeles korrektuuri ja toimatamist teostatakse, samuti teksti keerukusest. Kui tööd peab tellima nn.native speakerilt e. võõrkeelt emakeelena valdavalt toimetajalt võib töö maksumus sõltuvalt keelest olla mitmeid kordi kallim eestikeelsest tellimusest.
